Filmi keskmes on noor tüdruk(Louisa Krause), kes peab ennast ''maailma nabaks'', ning kes kajastab kõike eraelus toimuvat oma blogis. Blogi jaoks on tüdruk valmis kõigeks ning ta postitab sinna mobiiltelefoni kaudu videosid. Siinkohal tulebki mängu tolle filmi huvitav kaameratöö. Film on ülesvõetud käsikaameraga ning on jäetud mulje nagu filmiksidki tüdrukud iseennast ja oma elu pea kogu filmi vältel läbi telefoni. Taoline kaameratöö muudab filmi kõvasti usutavamaks.
Üldiselt oli selle filmi vaatamine suureks elamuseks, sest see on midagi täiesti teistsugust. Tekkisid väga vastandlikud emotsioonid. Ühest küljest tundub see maailma tobedaima filmina, teisest küljest tuleb tunnistada, et idee ja teostus on üsna geniaalsed.
Näitlejatöö selles filmis oli kõigi puhul imeline. Kui selle filmi sündmustik nii ülemõistuse pöörane poleks olnud, oleksin ehk uskumagi jäänud. Kaameratöö ning näitlejameisterlikkus olid minu arvates vapustavas harmoonias. Kõik tundus ülepakutud reaalsusena.
''King Kelly'' puhul ei ole mõtet igavusest rääkida. Alati oli miskit toimumas ja kui sa ka koguaeg midagi ülemõistuse rumalat ja pöörast ootasid, siis suutis see ikkagi sinu ootusi ületada. Ja nii iga kord.
Ma küll tahaksin seda filmi hirmsasti maha teha aga ei saa. Selle filmi kohta võib öelda ''nii ülepakutud ja idiootne, et suisa geniaalne.''
Võin julgelt öelda, et olen peale selle filmi vaatamist kogemuse võrra rikkam.
No comments:
Post a Comment